Mauritaania: lihtsalt mine.

Erwin & Sandra van Dijki lugu

Kui ületad Maroko piiri Mauritaaniasse, saad kohe aru: asfalt lõpeb, giidid ootavad ja päris töö algab. Ei mingeid kämpinguid ega dušše, ainult kõrb. Tahtsime Chinguettisse, otse läbi liiva, ja teadsime, et tulemas on metsik reis.

8-palline tuul ja liiva kuhjade viisi

"Sahara on võrratu, aga seal võib ka korralikult möllata. Meil olid ööd 8-pallise tuulega, kus auto rappus, ja Marokos sadas isegi lund! Siis oled väga tänulik LCM-i hardshelli eest. Sel ajal kui maailm väljas liivatormis hävis, olime meie minutiga puhtas voodis. Klambrid lahti, telk üles ja sisse. Ei mingit riide plaginat, ei mingit jändamist tuules kõverduvate postidega.

Kõige suurem teema oli vist hoopis tolm. Mauritaanias on see 'fesh-fesh' liiv sõna otseses mõttes kõikjal — välja arvatud meie telgis. Kummiservad tegid täpselt seda, mida vaja: madrats püsis liivavaba. See on tõeline luksus, kui oled terve päeva tolmus sõitnud."

Meie tipphetked:

• Ööbimine maagirongi kõrval: Lamad katusetelgis ja siis müristab see kilomeetritepikkune rong pilkases pimeduses mööda. Seda ei unusta iial.

• White Canyon: Ärkad, tõmbad luku lahti ja näed ainult valgeid luiteid kuni silmapiirini. Kohv kõrvale ja naudi vaikust.

• Ei mingit jama: Pärast 10 tundi roolikeeramist pehmes liivas oled läbi. Siis ei taha veel pool tundi telgiga jännata. Meil oli laager püsti 60 sekundiga.

Miks just see katusetelk?

"Meilt küsitakse tihti: miks LCM-i hardshell? Lihtne. See lihtsalt töötab. Olgu 45 kraadi või tormine öö rannikul — see telk ei väärata. Meie jaoks on sellest saanud püsiv kodu ratastel. Mauritaania andis telgile korraliku keretäie, aga telk ei vääratanud."